Müstilisel kombel on limonaad alati sobinud saiaga. Seda teadsid nii lääne kui ka varase 90nda Eesti lapsed. Kui oli pikk lõunane vahetund, tuli liduda lähimasse poodi, võtta üks kõvaks kuivanud varahommikune sai ja limps. Oli see Düssess või Kelluke, vahet polnud, esimene oli rohelisem. Limonaad ja sai käisid alati koos - üks aitas seedida teist. Nii ka tänapäeval.
Kui juba filosoofiliseks minna, siis kumb oli enne, kas limonaad või sai? Võiks arvata, et sai, sest leib on vabalt vanem kui meie. Vähemalt nii ütles plakat koolisöökla seinal.
Spot: The Cool Adventure ilmus tõesti pärast "saia". Keegi küll ei tea, kuidas täpselt Virgin ja Ocean omi asju ajasid, aga kõigepealt ilmus Euroopas McDonaldsi McKids ja seejärel Ameerika Ühendriikides ning Jaapanis Spot: The Cool Adventure. Kõik see võis olla ka vastupidi, sest veidral kombel baseerub Spoti mäng just McKidsil, mille väljaandja on Ocean. Kui neetult keeruline saab olla videomängude ajalugu!
Mängust endast. Spot: The Cool Adventure on pigem tore mäng. Nõuab kannatlikkust, nagu ikka. Esineb absurdselt raskeid kohti, aga mäng on mängitav. Peabki olema, sest juba esimesel tasemel leiame laene teistest tuntud mängudest.
Tuttavad elemendid leiab väga kiirelt. Super Mario Land oma kahe korrusega iga taseme lõpus, Mickey's Dangerous Chase stiilis klotside heitmine jne. Aga samas, mis vahet seal on. Paljud mängud on teiste pealt kopeeritud. Oluline on mängitavus ja õnneks mängitav see mäng ka on. Kahjuks pole laenatud arusaam heast mängumuusikast. See on Spoti puhul iseloomutu ja tühi. Game Boy on helide suhtes imeline riistapuu, paraku siinkohal on tema võimalused praktiliselt kasutamata jäetud.
Kokkuvõtteks. Spot: The Cool Adventure idee ja olulised mänguelemendid on otseselt virutatud. Samas on positiivne, et vähemalt on neid õigel viisil ära kasutatud. Mäng on raske, kuid vähemalt esialgu ei tundu see raskus ebaõiglane olevat. Kumb oli enne, kas McKids või 7UPi Spot? Vahet pole, Retropeldikus on mõlemad olemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar