Mulle ei meenu hetkel ühtki teist vaid noortele tüdrukutele mõeldud platvormerit ega brändimängu, mis oleks mängitav olnud. Ja tegelikult ei meenu mulle hallide kassettide ajastust (1989-1998) ka ühtegi teist mängu, mis oleks spetsiaalselt tüdrukutele mõeldud.
Fantaasiaga pole siin kokku hoitud. Piisab vaid tsikil poodi minna, kui hädad algavad: eluohtlikud õhuniisutid; ohtlikud platvormid; merineitsi Barbie; Honey, I Shrunk the Kids Barbie; hüper-mega noodivihik ja jõhker jukebox. Selline lugu.
Mäng võiks olla palju parem. Barbie Game Girl on lühike 6 tasemega platvormer, mille läbimine võtab ligi pool tundi. Hoolimata disainiveidrustest ja puudustest oli see üsna nauditav pooltund. Muusikaline osa on tüüpiliselt halb, kuid graafiline pool on päris okei. Barbie näeb isegi kena välja, võrreldes õõvastava NESi Barbiega.
Judinaid tekitava silmavaatega äsja ärganud Barbie NES versioon |
Igasugused hüppamised, suremised ja tulistamised on tehtud küll väga aeglaseks ja piinarikkaks, aga samas on kogu mängu ülesehitus selle kõige suhtes äärmiselt andestav. Barbie hitbox on sellise kaliibri mängu arvestades väga meeldivalt tagasihoidlik. Kui see pall, mida sa suure paraboolina läbi õhu viskad, läheb ekraani ülaserva taga progemisvea tõttu kaotsi, laskud veidi madalamale ja viskad uuesti. Saad surma, kuulad pika pinina ära ja alustad oma pisikest taset rahulikult uuesti. Täiesti nunnu värk, ei mingit ülearust frustratsiooni.
Kokkuvõtteks. Barbie Game Girl üllatas nii oma olemuselt kui ka mängitavuselt. Kui esmapilgul tahaks mängu kaugele sahtlinurka peita, siis sisusse süvenedes näeb mõnusalt fantaasiarikast maailma. Mängul on olulisi vigu, kuid samas on üks asi harukordselt õigesti tehtud - väikesed kannatlikud tüdrukud suudaksid selle tõepoolest lõpuni mängida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar